Operatsioonid kahendarvudega

Arvutis hoitakse kogu infot kahendkujul, kasutades selleks numbreid 0 ja 1. Andmed on seejuures salvestatud mäluväljadele. Mäluvälja pikkus sõltub arvutist ning võib olla erinev. Kuna mäluväljale salvestatakse alati nullide ja ühtede mingi kombinatsioon, pole tähtsust, millist infot antud mäluväli tegelikult kannab. Seega on andmete salvestamise seisukohast ükskõik, kas tegu on teksti, numbrite või hoopis mingi osaga heli-, pildi- või mõnest muust infofailist.
Kuna mäluväli sisaldab ainult kahendarve, on võimalik väljadega sooritada mitmesuguseid kahendoperatsioone nagu näiteks liitmine, lahutamine, korrutamine, astendamine jpm.
Lihtsamaid operatsioone saab realiseerida vahetult arvuti protsessoris ning need toimuvad ülikiiresti. Mõned operatsioonid on aga keerulisemad ning nõuavad mitme lihtsama toimingu täitmist. Sellisel juhul nimetatakse säärast tegevuste jada arvutusalgoritmiks.
Aritmeetikaoperatsioonide tulemusena võivad kahendarvude pikkused kasvada väga kiiresti. Kui tehte tulemusena tekkinud kahendarv on nii suur, et ta enam mäluväljale ära ei mahu, nimetatakse antud olukorda ületäitumiseks. On ilmne, et antud tulemust enam usaldada ei saa, kuna osa vajalikust infost on kaduma läinud.

Ülesanne

  1. Kahele mäluväljale on salvestatud kaks ühebaidilist positiivset kahendarvu.
  2. Koostada skript, mis teostaks nende kahendarvude loogilist liitmist ja loogilist korrutamist.
  3. Kui tulemus on pikem kui üks bait, kuvatakse veateade ületäitumise kohta.
  4. Programmi loomisel on lubatud kasutada vaid üksikute bitikaupa töötluseks mõeldud operaatoreid.