Sissejuhatus

Informatsiooni edastamisel saab kasutada ülevaatlikkuse parandamiseks mitut eri vormi. Nii näiteks on loodusmaastikku kõige parem näidata videofilmi või fotode vahendusel, erinevate lindude ja loomade häälitsusi kuulata helisalvestistelt, samas näiteks matemaatikas kasutatakse oma mõtete esitamiseks valemeid, tuletusi ja tõestusi.

Muidugi sõltub konkreetse meetodi valik info edastaja oskustest ja nägemusest. Maailma kirjandusklassikat lugedes kohtab harva raamatus autoripoolseid joonistusi, sellegipoolest suudavad kirjanikud äärmiselt kujundlikult ja kaasahaaravalt tegelasi ümbritsevat keskkonda kirjeldada, kunstnikule aga pintsli asemel pastapliiatsit ulatades võib suure tõenäosusega jõuda üsna kehvapoolse tulemuseni.

Ka paberil info edastamiseks on mitmeid eri võimalusi. Lisaks piltidele ja diagrammidele saab kasutada teksti liigendamist, jagamist väiksemateks osadeks nagu peatükid või lõigud. Sageli soovitatakse ka kiil-põim-monstrumlausete asemel kasutada selget ja arusaadavat lühikest lausestust.

Tabelid

Kindla struktuuriga info esitamiseks saab kasutada näiteks loetelusid või tabeleid. Kui loetelus on väga mugav tuua punkt-punkti haaval ära mõne tegevuse sooritamiseks vajalikud sammud või mõne nähtusega seotud probleemid, siis tabeleid saab kasutada mitmesuguste objektide omaduste rühmitamiseks ja võrdlemiseks.

Nii näiteks on õpilaste nimekirja esitamisel mõistlik kasutada loetelu:

1. Bart Simpson
2. Kass Garfield
3. Papa Smurf
4. Scooby Doo

Kui aga lisaks nimele tuleks iga õpilase järel esitada ka näiteks klass ning hinnang tema käitumisele, annab loetelu kasutamine ebaülevaatliku tulemuse:

1. Bart Simpson - 11a - eeskujulik
2. Kass Garfield - 4c - hea
3. Papa Smurf - 8b - hea
4. Scooby Doo - 10a - rahuldav

Üheks põhjuseks on see, et kuna õpilaste nimed on erineva pikkusega, ei paikne näiteks info klassi kohta mitte üksteise all, vaid moodustub siksakiline tulp, mida on ebamugav jälgida. Samuti puudub sellisel info esitusviisil kirjeldus, mida ridades olevad andmed tähendavad. Praegusel juhul on selgitav tekst kirjutatud küll loendi ette, kuid see on liiga pikk ja lohisev. Samuti ei pruugi loetelule korra pilku heites kirjeldust märgata, mistõttu kogu info võib jääda arusamatuks.

Siksakkidest vabanemiseks võiks püüda nimekirja natuke kujundada:

1. Bart Simpson   -  11a  -  eeskujulik
2. Kass Garfield  -  4c   -  hea
3. Papa Smurf     -  8b   -  hea
4. Scooby Doo     -  10a  -  rahuldav

Tulemus on võrreldes varasemate näidetega kindlasti märgatavalt parem ja arusaadavam. Oleme lisaks ridadele paigutanud andmed ka veergudesse. Seejuures on:

• Esimeses veerus õpilase järjekorranumber,
• Teises veerus õpilase nimi,
• Kolmandas veerus klass,
• Neljandas veerus hinnang tema käitumisele.

Sellist info esitust nimetataksegi tabeliks. Soovi korral võib ridade ja veergude vahele tõmmata jooned, mis aitavad neid paremini üksteisest eristada ning annavad tabelile ka harjumuspärasema kuju:

Oluline on märkida, et mõlemad näited on tabelid. Tabel ei pea olema joonitud! Tabel on selline info esitamise viis, kus andmed on paigutatud ridadesse ja veergudesse. Üldiselt on kas ühes ja samas reas või veerus ühte tüüpi andmed (näiteks kolmandasse veergu on paigutatud klassi tähis). Kui andmed oleksid segamini, puuduks tabelil mõte ning info ülevaatlikkus asenduks kaosega. Lisaks saab ühte tüüpi andmeid sisaldavad veerud pealkirjastada, mis aitab selgitada selles veerus asuvat infot. Sääraseid pealkirju nimetatakse tabeli päiseks:

Tabelite pööramine

Olenevalt informatsiooni hulgast võib mõningatel juhtudel olla kasulik teostada tabeli pööramine, paigutades tabeli ridades oleva info veergudesse ning vastupidi:

Inimese lugemisharjumuse tõttu on säärane tabeli esitusviis üldiselt segadusseajav, mistõttu kasutatakse seda tavaliselt juhul, kui objekte on vähe, ent ühe objekti kohta käivat informatsiooni on palju. (Näiteks õpilasi on vähe, kuid soovitakse üles märkida suur hulk ühe õpilasega seotud infot.) Samuti õigustab säärane paigutus end juhul, kui objekti kohta käiva info kirjeldus on pikk, ning objekte on vaid üks-kaks.