Veel arvuteid
Lisaks personaalarvutitele ja eriotstarbelistele seadmetele on kasutusel ka terve rida masinaid, mis siiski suuremalt jaolt tavapärast arvutit meenutavad, küll aga on tegelikult mõeldud veidi teistsuguste ülesannete täitmiseks kui siiani loetletud arvutitüübid.
Serverid
Seda sorti masinaid ei saa personaalarvutite alla liigitada sel lihtsalt põhjusel, et nad ei ole “personaalsed”: serverarvutite arvutusvõimsust ning seal asuvaid programme kasutavad mitmed inimesed ning sageli teevad nad seda üheaegselt. Serveritel on tänapäeva IT-s väga suur roll, näiteks on seda tüüpi arvutid kaasaja Interneti üks alustaladest. Kõik kodulehed ning e-mailid asuvad just serverarvutites, mis sageli sisaldavad sadu veebilehti ning tuhandete kasutajate postkaste. Seega on serverarvuti ühine IT-ressurss, mida saavad kasutada paljud sageli eri maailma otsas paiknevad inimesed. Tänapäeva serverarvutid ei erine oma olemuselt väga palju tavalisest personaalarvutist, küll aga on selles sisalduvad komponendid kvaliteetsemad ning suurema töökiirusega.
Suurarvutid
Personaalarvutite levikuga tagaplaanile jäänud suurarvuteid võib vaadelda kui praeguse aja servereid, mis omal ajal võtsid enda alla mitu keskmist kontoriruumi, moodustades nn. arvutuskeskuse. Ka nende masinate arvutusvõimsus oli ühisvara, kogu tarkus andmete ja programmide näol asus ühes kohas arvutuskeskuses, mitte mööda ettevõtet laiali iga töötaja laua all paiknevas personaalarvutis. Suurarvuteid kasutati omal ajal just seetõttu, et tema soetamine oli odavam ning andmete turvamine palju lihtsam. Piltlikult öeldes tuli vaid ehitada paar tulekindlat raudustega ruumi, selle asemel et terve kontorihoone Pentagoni sarnaseks kindluseks muuta. Selliseid masinaid sai kasutada ettevõttes hajali asetsevatest terminalidest.
Terminalid
Suurarvutite ajastuga kaasas käinud kuvari ja klaviatuuriga varustatud suhteliselt rumalad seadmed, mis oskasid küll arvutuskeskusega suhelda, kuid ise ei omanud mingit tarkvara. Võiks öelda, et terminal ilma suurarvutita on sama hea nagu televiisor ilma antennita – kast, millega midagi peale hakata ei ole. Terminalid võimaldasid seega ühenduda keskarvutiga ning kasutada seal asuvaid programme ja andmeid. Sellele ajajärgule iseloomulikult olid programmid tekstipõhised, küsisid teksti kujul andmeid ning trükkisid samuti tulemused tekstina ekraanile. Hiir oli terminali juures tundmatu seade, parimal juhul võis selle kõrvalt leida kas pilu, kuhu diskett pista või printeri, mille peale ekraanil nähtut trükkida sai. Sageli suunati trükkimine kui paberikulukas protsess hoopis kindlasse ruumi, kust siis teisest maja otsast trükisoovi avaldanud inimesed paberipoognaid ära toomas käisid.