Personaalarvutid

Tavaline lauaarvuti

Ma ütlen selle kohta “tavaline” lihtsalt seetõttu, et nimetatud personaalarvuti tüüp on kõige kauem eksisteerinud. Tema mõõtmed ei olegi väga palju muutunud, jõudlus seevastu aga võrreldes oma varasemate eelkäijatega drastiliselt suurenenud.

Kuigi enamik tavainimesi soovib viimasel ajal osta rohkem kaasaskantavaid mudeleid, on lauaarvuti siiski olulisel kohal kontoritöös ning suurt arvutusvõimsust ja jõudlust vajavates ülesannetes (jooniste ja mudelite tegemisel, kujundamisel, fototöötlusel jpm.) Kontorites kasutatakse siiani lauaarvuteid seetõttu, et nende hind on siiski teistest arvutitüüpidest odavam ning samuti on palju lihtsam tagada andmete turvalisus ning arvuti korrasolek (lauaarvutit ei vii keegi koju ega ühenda teda mõnda võõrasse arvutivõrku, kust võib kergesti kas või viiruse oma masinasse saada).

Edaspidises kursuses võtamegi vaatluse alla peamiselt just lauaarvutid, kuna traditsiooniliselt on neil olemas kõik osad, mis arvutil üldse olla saavad. Mida mobiilsemaks seadmed muutuvad, seda väiksemaks nad lähevad ning vähemaks hakkab nende küljes erinevaid detaile jääma.

Sülearvuti

Umbes kolmel viimasel aastal on sülearvutite populaarsus väga kiiresti kasvanud. Sülearvutit on mugav kaasas kanda, samuti on tehnika arenedes sülearvutite omadused muutunud võrreldavaks lauaarvutitega. Ka sülearvutil on piisavalt kiire protsessor, küllaldaselt ruumi andmete salvestamiseks, CD-plaatide lugemise ja kirjutamise võimalus ning värviline ekraan. Ning kõige selle juures suudab ta ka akudelt töötada keskmiselt paari tunni ringis, mis on piisav kas või selleks, et kodus poole töö pealt juhe seinast välja tõmmata ning arvutiga naabrile oma uusi fotosid näitama joosta. Kuigi sülearvutite hinnad on siiski kallimad kui samaväärsete lauaarvutite omad, on paljud mugavuse huvides siiski just kaasaskantava masina endale soetanud. Eelmisel aastal väideti vahepeal sedagi, et sülearvutite müük kipub vägisi lauaarvutite vastavaid numbreid ületama. Ammu tuntud tõega “mugavus maksab” paistab enamik tavatarbijaid niisiis juba leppinud olevat.

Uuemad sülearvutid sisaldavad palju igasuguseid ühendusvõimalusi, mis on väga hea. Tore, kui saab lihtsa vaevaga ilma lisajuhtmeteta arvutile mobiiltelefoni või kõrvaklapid külge pookida. Samuti on mõnus võtta fotokast pilte täis mälukaart, see arvutisse pista ning fotod kiiresti ümber kopeerida ja sülearvutis oleva plaadikirjutaja abil kohe CD-plaadile salvestada või traadita Internetiühendust kasutades sõbrale e-maili peale saata. Pole vaja vaeva näha kõikvõimalike juhtmete kaasaskandmisega ning ebameeldivalt üllatudes tõdeda, et see just praegu vajalik kaabel taas koju ununes.

Ärikasutajate seas on sülearvuti suurim pluss hoopiski see, et pole vaja meeles pidada, millises kodu- või tööarvutis üks või teine pooleliolev dokument parasjagu asub ning kust võiks oma viimase kohtumisega seotud kirjavahetuse leida. Sülearvuti annab ühe kindla töökeskkonna, mida liikuv inimene alati endaga kaasas kannab. Kuigi põhimõtteliselt võiks kogu infot ka mälupulga peal hoida ning suvalist arvutit kasutada, tekitab see varem või hiljem omajagu probleeme, sest vajalikke programme ei pruugi igas arvutis olemas olla, kasutatakse mõnda programmi varasemat versiooni, mis mälupulgal olevaid faile korralikult lugeda ei taha, või leidub arvutis hoopis mõni viirus, mis mälupulgal olevad failid ära hävitab või nakatab.

Pihuarvuti

Arvutikomponendid on muutunud üha pisemaks ning inimesed veelgi mugavamaks. Paljudele siiski koormav tassida endaga kaasas suurt ja rasket sülearvutikotti hoolimata sellest, et lisaks arvutile kiputakse seal sees hoidma ka rasket telefonimärkmikku või kalendrit, ning paari piimapakki, mida koduteel poest läbi minnes kuhugi mujale pista polnud. Kui sülearvuti on hea koht selleks, et hoida käeulatuses kõiki dokumente, pildimaterjali, videofilme ja muusikat, siis igapäevast paberitükki, millele autoroolis punase fooritule taga telefonist öeldud number üles kirjutada, ta ikkagi asendada ei suuda. Sülearvuti lahti- ja kinnipakkimine ning käivitumise aeglus on piisavalt ebamugavad selleks, et teda märkmikuna mitte kasutada. Seda taibanud, kõnnivad paljud sülearvuti omanikud veelkord poodi, et midagi veel väiksemat ja kompaktsemat hankida.

Pihuarvuti, mille nimi tulenebki sellest, et ta vabalt kätte ära mahub, täidab suhteliselt hästi oma rolli kalendermärkmiku ja telefoniraamatuna. Ka pihuarvutites on sageli kasutusel Microsoft Windows, tõsi küll selle vähendatud variant Windows Mobile. Ka selles süsteemis töötamine on mugav ja intuitiivne, siiski tuleb arvestada, et pihuarvuti ekraan on väike ning hoolimata suurtest edusammudest ka selles tehnikavaldkonnas, on seda tüüpi masinad mõeldud siiski rohkem märkmete tegemiseks või äärmisel juhul olemasolevate dokumentide muutmiseks, mitte uute slaidiesitluste või lepingutekstide koostamiseks. Kõige suuremaks barjääriks on tõenäoliselt klaviatuuri puudumine, mida asendab ekraanil olev “virtuaalklaviatuur”, mille nuppudele saab arvutiga kaasas oleva puutepliiatsi abil “vajutada”. Samuti võib kasutada sõnade sisestamiseks ka käekirjatuvastust (mis eesti keelega küll väga hästi toimida ei taha, inglise keeles aga töötab suhteliselt veavabalt) või siis plokktuvastust, kus tähed tuleb erimärkide abil kirjutada ekraanil selleks ette nähtud piirkonda, misjärel arvuti need siis masinkirjaks teisendab. Viimane meetod on minu kasutamispraktika jooksul osutunud kõige kiiremaks. Mõningase õppimise-harjutamise järel on üsna lihtne selle abil kohtumisi märkmikku lisada ning elementaarseid märksõnu kollaste kleepuvate paberilipikute asemel hoopis pihuarvutisse „kritseldada”.

Pihuarvuti juures on oluline ka sünkroniseeritavus. Kuna andmete sisestamine pole just väga hõlbus, on sageli lihtsam kõik vajalikud dokumendid ning inimeste kontaktandmed hoida pigem sülearvutis ning hoolitseda selle eest, et kogu info mõlemas masinas ühesugune oleks. Sünkroniseerimine tähendabki praegusel juhul andmete ühtlustamist kahe erineva seadme vahel. Sülearvuti kalendrisse vahepeal lisandunud kontaktid kopeeritakse selle tulemusena pihuarvutisse ning näiteks sinna salvestatud uued telefoninumbrid kantakse üle ka laptoppi. Mis toimub aga juhul, kui ühte ja sama infot vahepeal mõlemas masinas muudetud on, saab määrata sünkroniseerimistarkvara seadistustes.

Uuemad pihuarvutid on varustatud ka traadita interneti vastuvõtuseadmega, samuti võib neist leida ka GSM mobiilside toe, mis muudab need seadmed omamoodi intelligentseteks mobiiltelefonideks.