Mobiiltelefonid
Mõneti veider on rääkida personaalarvutite juures ka mobiilidest. Kuid kuna praktiliselt igal inimesel on taskus mobiiltelefon, siis sellest tulenevalt on tekkinud kaks probleemi:
- Kuna telefon on igal inimesel olemas ja kõik seda aktiivselt kasutavad, siis võiks see seda osata veel midagi muud ka teha, peale elementaarsete kõnede, suunamiste ning sõnumiside (SMS).
- Kuna kõigil on juba telefonid olemas, siis miks peaksid nad need välja vahetama (jätame tavalise kulumise ning mittetöötamise kõrvale)? Järelikult on ka tootjad huvitatud sellest, et uuemad telefonid võimalikult paljude kellade-vilede ning muude lisavidinatega võimalikele ostjatele peibutisteks oleksid.
Seega on telefonid muutunud ka enamvähem arvutiteks, neil on sees omad kindlad programmid (uuematel Sony Ericssonidel on kaasas nii veebibrauser kui uudiste lugemise tarkvara), neile saab mitmesuguseid abiprogramme (mängud, suhtlustarkvara) ka ise juurde lisada. Kui lisada juurde veel ka suhteliselt suur salvestusruum, kus oma kontakte hoida saab, kalender ning arvutiga sünkroniseerimisvõimalus, sarnaneb tavaline mobiiltelefon juba eelpoolkirjeldatud pihuarvutiga. Ning isegi mobiiltelefone võivad rünnata spetsiaalselt nende jaoks kirjutatud viirused.
Kuna mobiiltelefon on püsivalt võrguga ühenduses (tõsi küll telefonivõrguga, kuid mis sellest), saab kasutada erinevaid nn. push-teenuseid, kus info saadetakse telefoni kaudu kasutajale mitte siis, kui viimane seda soovib, vaid siis, kui see info tekib. Näiteks on hetkel Elisa klientidel võimalus kasutada Vodafone Push Email teenust, mis teavitab klienti sellest, kui temale on tulnud e-mail. Mobiilikasutaja ei pea mitte minema ise oma postkasti kontrollima, vaid postkast “teavitab” ise, kui mingeid kirju tulnud on. Samuti salvestatakse telefonist meili saates saadetud kiri automaatselt ka kasutaja postkasti, et kirjavahetusest ka arvutisse mingi jälg jääks.
Ilmselt kujuneb mobiiltelefonist lähiajal üks köögikombaini sarnane multifunktsionaalne seade, mis oskab:
- Vana hea telefoni kombel helistada, sõnumeid vahetada ja kõike seda “veel mugavamalt, kiiremini ja paremini teha” kui kõik varasemad mudelid.
See reklaamlause hakkab muutuma rohkem müüdiks, sest neid ülesandeid täidavad kõik telefonid ning seda väga palju paremini enam teha ei saa. Sõnumite kiiremaks sisestamiseks on juba leiutatud sõnaraamatupõhine tekstisisestus T9, samuti on võimalik saata multimeediasõnumeid, mis kogu antud teenuse enamvähem ammendabki.
- Digikaamera kombel fotosid teha.
Telefoniga tehtud piltidelt ei tasu oodatagi digikaamerale või veel vähem profifotograafi seadmetele sarnast kvaliteeti. See aga polegi oluline, telefonikaamera juures on tähtis see, et ta on alati kaasas juhuks, kui mingit pilti vaja teha on. Oluline on info jäädvustamise võimalus (näiteks tänaval mõnda koomilist situatsiooni nähes või möödajooksvast vargapoisist pildi tegemiseks) mitte kvaliteet. Kes kvaliteeti saada tahab, kannab lisaks ikkagi veel eraldi digikaamerat kaasas.
- Kalendermärkmikku asemel kohtumisi mäletada ning neid oma piiksumisega õigel ajal telefoniomanikule meelde tuletada.
- Juba praegu telefoniraamatu asemel numbreid, sünnipäevi, meiliaadresse jmt. salvestada.
- Vahetada andmeid nii teiste telefonidega kui arvutitega (tegelikult ongi nad kõik ju omamoodi arvutid).
- Ühendada end Internetiga ning lugeda sealt e-posti, külastada veebilehti ning võimaldada suhelda kas MSN-i Skype või mõne muu suhtlusvõrguga.
Kõikide mobiilsete teenuste vallas hakatakse üha enam mõtlema sisuteenuste peale. Kasutatakse ära olemasolevaid tehnoloogiaid (näiteks SMS saatmine või kõnede salvestamine) selleks, et nende kaudu pakkuda mingit täiendavat lisavõimalust või mugavust. Näiteks tõi www.mobi.ee hiljuti turule teenuse, mis võimaldab kliendiga kohtumise järel firmajuhil saata oma kliendihaldustarkvarasse infot mobiili teel, vastates selleks viiele kindlale küsimusele. Samuti on näiteks võimalik aadressile www.flickr.com saata üles oma fotosid otse mobiiltelefonist MMS-sõnumina lisades juurde ka pildi kommentaari. Eelpool nimetatud www.mobi.ee pakub lisaks võimalust diktofoni kombel mobiiltelefoniga sõnum “linti lugeda” ning seejärel see Internetti oma kodulehele üles panna.