UNIX kaasajal

Open Software Foundation (OSF)

Sun-i ja AT&T leping hirmutas teisi UNIX-i tootjaid. Nad tundsid end kõrvalejäetuna. IBM ja Hewlett-Packard ei soovinud SVR4 arendusprotsessist kõrvale jääda, sest selle ilmumisega oleksid nad suure tõenäosusega oma turuosast ilma jäänud. Sellest tingituna otsustasid seitse suuremat UNIX-i turustajat - Apollo Computer, Digital Equipment Corporation, Hewlett-Packard, IBM ning kolm Euroopa suuremat arvutitootjat - 1988. aasta maikuus luua organisatsiooni nimega Open Software Foundation (OSF).

OSF pidi selle loojate sõnul vähendama AT&T osatähtsust UNIX-i turul ning andma kontrolli UNIX-i üle edasi mittetulundusühingule, kes pidanuks juhtima edasist arendustegevust ning muutma UNIX-i ühtsete litsentsitingimuste kaudu kõigile kättesaadavaks. OSF otsustas oma UNIX-i baasina kasutada süsteemi nimega AIX. Selle tuumaks sai hiljem Carnegie Mellon-i Ülikoolis välja töötatud MACH kernel. Abiprogrammidena kasutati HP, IBM-i ja Digitali loodud tarkvara. Kogu projekt ei olnud siiski õnnestumisele määratud. Loodava operatsioonisüsteemi OSF/1 arendusprotsess venis, selle tulemusena asusid nii mõnedki projektis osalenud välja töötama hoopis oma süsteemi (näiteks IBM, kes arendas välja oma UNIX-i nimega AIX). Teised aga võtsid ikkagi kasutusele vahepeal turule tulnud SVR4. Osalt sellepärast, et tegemist oli ikkagi juba valmistootega, teisalt ka seetõttu, et AT&T ja Suni koostööleping ei kandud vilja ning vajadus OSF-i järele oli seetõttu kadunud.

UNIX üheksakümnendail

1993. aastal müüs AT&T oma UNIX-i laboratooriumid firmale nimega Novell, olles eelnevalt edukalt juurutanud oma SVR4 kui UNIX-i tehnoloogia standardi. Sellegipoolest jäädi aga alla Microsoftile, kes oli suutnud hõivata enamiku tööjaamade operatsioonisüsteemide turust. Novell andis UNIX-i kui kaubamärgi kontrolli üle konsortsiumile X/Open, kes lubab antud tähekombinatsiooni kasutada süsteemide puhul, mis vastavad X/Open-i poolt välja töötatud spetsifikatsioonile numbriga 1170. 1995. aastal ostis tarkvarakompanii SCO Novellilt kõik õigused UNIX-i lähtekoodile. AT&T UNIX-i laboratooriumid lõpetasid seeläbi oma tegevuse täielikult.

Kuigi Digital Equipment Corporation toodab oma tööjaamade tarbeks süsteemi nimega Digital UNIX (varasem OSF/1), on nimetatud ettevõtte suurimaks trumbiks hoopis personaalarvutid. Sun Microsystemsil oli aga suuri probleeme sundimaks oma kliente kasutama operatsioonisüsteemina Solarist, seda eriti esimestel aastatel pärast selle turuletulekut. Kuigi nüüdseks on enamik kasutajaid vahetanud varasema System V välja Solarise vastu, nurisevad ikkagi paljud antud muutuse üle. Teistest süsteemidest kasutatakse mitmetes tulemüürides, akadeemilistes uurimislaborites ja VAR süsteemides BSD Inc. poolt loodud BSD/OS tarkvara, mis kujutab endast BSD 4.4 kommertsvarianti. Samal ajal on vabavaraline UNIX-taoline operatsioonisüsteem Linux levinud tormilise kiirusega arvutihuviliste ja väiksemate äriettevõtete masinates. Ka mitmed teised vabaks kasutuseks mõeldud UNIX-i laadsed operatsioonisüsteemid nagu BSD 4.3 ja 4.4 peal baseeruvad lahendused ning Carnegie Melloni Ülikooli poolt välja töötatud MACH-süsteem on samuti võitnud mitmete kasutajate poolehoiu.

Hoolimata ühtse tarkvaraversiooni puudumisest kasvab UNIX-i süsteemide hulk endiselt. 1990. aastate keskpaigaks oli nende koguarv umbes viie miljoni kandis. UNIX-i erinevad versioonid suudavad töötada praktiliselt kõikidel arvutitüüpidel, mis maailmas hetkel kasutuses on, alates IBM PC-tüüpi personaalarvutitest kuni suurte superarvutiteni välja. Kuna UNIX-i kohandamine uue riistvara jaoks pole eriti keeruline, on ta ideaalseks tarkvaraplatvormiks erinevatele mikroprotsessoritega varustatud süsteemidele. Tänu sellele, et UNIX-i lähtekoodid on paljudele haridusasutustele kättesaadavad, kasutatakse UNIX-it akadeemilistes ringkondades üsna laialdaselt. Samuti on UNIX levinud uurimislaborites, sest ta võimaldab kiiresti täiendada ja luua erinevaid abiprogramme, mida mitmesuguste projektide juures vajatakse.

UNIX on muutunud populaarseks isegi äriettevõtetes. Üheks põhjuseks on kindlasti fakt, et paljud praegused ettevõtte juhid on oma õpingute käigus kasutanud nimetatud operatsioonisüsteemi ning sellel töötavaid ärirakendusi. Kasutajatele, kes on töötanud UNIX-iga, on hakanud meeldima selle süsteemi paindlikkus ning vabadused. Lisaks on ettevõtetes üha enam hakatud rakendama nn. klient-server mudelit, millega UNIX suudab hästi toime tulla (ja selles osas temale alternatiive eriti palju ei ole).

POSIX kui UNIX-i standard

Kõigele lisaks on UNIX-i ümber olnud segadust püütud viimasel ajal veelgi vähendada, luues UNIX-i töökeskkonda, käitumist ja ülesehitust kirjeldavad standardid koondnimetusega POSIX. POSIX oli algselt välja töötatud standardimisorganisatsiooni IEEE poolt, kuid nüüd on võetud kasutusele ka ISO/IEC 9945 standardina. Tänu sellele võib nüüdsest osta erinevate tootjate poolt loodud UNIX-i lahendusi, olles kindel, et pakutav kasutajakeskkond on kõigil üldjoontes samasugune. Isegi UNIX-ist täiesti erinevate süsteemide juures nagu näiteks VMS ja Windows NT on üritatud POSIX-standardit rakendada. UNIX-i müüjad ja kasutajad on samuti suurimaiks eestvedajaiks nn. avatud süsteemide liikumisele; ilma UNIX-ita tõenäoliselt sellist terminit üldse ei eksisteeriks ning kasutajad seoksid arvutit ostes ennast endiselt kümneteks aastateks ühe ja sama müüjaga ja seda nii riist- kui tarkvara koha pealt.

Seonduv sisu
  • GNU/Linux II

    Vabavara. GNU-projekt ja Vaba Tarkvara Fond. GNU/Linux ja GNU/Hurd